Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
8 fakti ravimresistentsuse kohta
Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas. Seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.
Mitmed Euroopa riigid on väga konkreetselt asunud piirama kriitiliselt tähtsate antibiootikumide kasutamist loomadel. Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eestis selliste antibiootikumide kasutamine loomadel jätkuvalt liiga suur.
17.-19. aprillini toimus Berliini messikeskuses Saksamaa suurim ja Euroopa üks juhtivaid tervishoiu IT messe conhIT (Connecting Healthcare IT). Messi eesmärk oli kokku viia ITarenduste loojad ja meditsiinivaldkonna otsustajad, et parandada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust ning digitaalset arengut.
Euroopa riikide ühine programm „Üks tervis“ kutsub teadlasi üles välja pakkuma lahendusi ja projekte, kuidas võidelda antibiootikumide resistentsusega, mis muutub üha tõsisemaks probleemiks.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.