Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu andmeid kasutatakse nahahaiguste uurimisel
Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 450 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis asuvale Nestle terviseteaduste instituudile teadusuuringu „Epidemioloogiline uuring leidmaks toitainete ja rasvumuse mõju atoopilisele dermatiidile ja aknele“ tegemiseks.
Alates tänasest, 2. aprillist, kuni aasta lõpuni saab suuremates haiglates ja SYNLABis anda geeniproovi. 2. aprilli hommikuks oli veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee oma nõusoleku geenidoonoriks saamiseks allkirjastanud juba üle 25 000 inimese.
Taani fond Leo Foundation toetab Tartu ülikooli teadlasi 220 000 euroga, et laboriuuringute abil leida üha sagedamini esineva atoopilise dermatiidi tekkimise põhjuseid.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla nahaarst Maie Jürisson rääkis haigla sügiskonverentsil atoopilise dermatiidi olemusest, selle haruldastest vormidest ja ravist.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.