Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viiendik vähkkasvajatest on põhjustatud rasvumisest
Teadlasi on juba mõnda aega huvitanud küsimus, kui suur roll on kahel riskiteguril – diabeedil ja ülekaalulisusel – vähktõve põhjustajatena. Vastus sellele küsimusele saadi uuringus, mille käigus analüüsiti vähktõveregistri GLOBOCAN andmeid.
Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kogumikust „Tervis lähivaates“ selgub, et tervislikumad eluviisid, suuremad sissetulekud ja parem haridus on viimastel aastakümnetel kaasa aidanud eluea pikenemisele. Selles on oma osa olnud ka kvaliteetsematel tervishoiuteenustel.
Eilsel toitumis- ja liikumisravi konverentsil oli võimalik täiendada oma teadmisi sellest, kuidas suunata patsienti muutma oma harjumusi nii, et inimene jõuaks soovitud tulemuseni ning see jääks ka püsima.
Magustatud joogi maksu kehtestamine on tekitanud palju arutelu. Kui aluseta kriitika kõrvale heita, tasub pöörata tähelepanu sellele, et see aitaks ära hoida tuhandete inimeste diabeeti haigestumist.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.