Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühing: Eesti vajab tegevuskava dementsete aitamiseks
Eesti vajab üleriigilist tegevuskava dementsussündroomiga inimeste ja nende hooldajate elujärje parandamiseks. Vaja oleks lisada dementsuse fookusprogramm rahva tervise 2020-2030 arengukavasse vähkkasvajate, insuldi ja HIV/AIDS fookusprogrammide kõrvale, leiab MTÜ Elu Dementsusega.
Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 väljatöötamiskavatsuse. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.