Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margus Lember: välisarstide vastu olla ei saa
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani professor Margus Lemberi sõnul on hea, et riik välisarstide Eestisse tööle asumise valdkonda korrastada püüab.
Kolmandatest riikidest pärit arstide Eestis töötamise õigsust reguleeriv seadusandlus läheb peagi sotsiaalministeeriumist uuele ringile, mulluse variandiga võrreldes täiendatuna.
Tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse prognoosi järgi on seitsme aasta pärast on Eestis puudu üle 300 õe, ent ka farmatseutide ja proviisorite vajadus on ligi saja võrra suurem kui praeguste vastuvõtu mahtudega jätkates koolidesse peale kasvaks. Ämmaemandaid kipub aga hoopis üle jääma.
TÜ Kliinikumi n närvikliiniku professor Toomas Asser leiab, et usutavasti vastab enamus meie diplomijärgse õppe programmidest UEMS-i nõuetele, kuigi see ei pruugi olla nii kõikide erialade osas.
Haiglate liit tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku võrdsustada kolmandate riikide arstide staatus kohalike arstidega juba enne lõplikku vastavuseksami sooritamist.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.