Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hambaarstid naasevad üha enam välismaalt Eestisse tööle
Hambaarstid tulevad välismaalt Eestisse tagasi kogemustega, mille hankimiseks kodumaal kuluks kordades enam aega.
Seotud lood
Enamus (92%) hambaarstidest on kogenud skeletilihassüsteemi häireid erinevates piirkondades – kõige enam kaelas (47%) ja alaseljas (35%) selgus 2011. aastal Bialystoki ülikooli hambaarstiteaduse õppejõu Anna Kierklo poolt tehtud uuringust.
Väljaspool Eestit tegutsevate töötajate puhul osutub sageli komistuskiviks sotsiaalmaksu tasumine, mis võib teadmatusest minna valele riigile. Kuidas aru saada, millises riigis seda tegema peaks?
Olgu tegemist meditsiini või mistahes muu valdkonnaga, on üldlevinud tõde, et ühele alale keskendumine võimaldab saada põhjalike teadmistega spetsialistiks, kelle erialaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse kõrgelt.
Hambaravihüvitiste jaoks on riigieelarves 2017. aastaks ette nähtud 6 miljonit eurot ja 2018. aastaks 12 miljonit.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele