Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neli suuremat võtavad 75% kiirabirahast
Kõige suuremas mahus annab terviseamet kiirabiteenuse osutamiseks raha Tartu Ülikooli Kliinikumile, mis opereerib Tartu Kiirabi SA kaudu. Tartu Kiirabi saab sel aastal kiirabile mõeldud kogukulust 23,5% ehk 9,1 mln eurot (Eesti eelarve kokku on 38,6 mln eurot).
Teisel kohal on SA Tallinna Kiirabi 8,1 mln euroga. Kolmas on Karell Kiirabi AS 6,3 mln euroga ja neljas on PERH ligi 5,4 mln euroga. Need neli suuremat võtavad eelarvest 75%.
Kõige väiksem kiirabiteenuse pakkuja on Tallinna Lastehaigla SA 311 000 euroga.
Kui vaadata täpsemalt, kuidas raha jaguneb, siis näiteks 6,8 mln läheb arstibrigaadidele ja 22,6 mln eurot õebrigaadidele. Arstibrigaade on Tartu Kiirabis kokku üheksa, Tallinna Kiirabis, PERHis ja Karell Kiirabis kõikjal kaks, mujal on neid üks või pole üldse.
kodulehelt.
Tõenäosus sattuda kokku kiirabi õebrigaadiga on suur, sest kokku on Eestis 19 arstibrigaadi 83 õebrigaadi vastu.Kiirabiautode kütusele on tänavu planeeritud alla 800 000 euro.Täpsemalt saab tabeliga tutvuda terviseameti
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele