Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Samm edasi soolevähi sõeluuringu poole Eestis
Järgmisel aastal valmib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tervishoiuinstituudi eestvedamisel tervisetehnoloogiate raport soolevähi sõeluuringule, mis muuhulgas hindab ka erinevaid sõeluuringu korralduse alternatiive, teatas haigekassa.
Värske Mediuutiset ajaleht kirjutab pika loo soolevähi sõeluuringu kogemusest Soomes, kus on juba 10 aastat seda tehtud koduse peitveretesti analüüsina.
Tänavu sügisel septembri lõpus peetud
vähinädalal oli teemaks soolevähk, mis on maailmas levimuselt kolmas kasvaja.
Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt kasvanud.
Ehkki aasta tagasi lootis haigekassa alustada soolevähi sõeluuringu pilootprojektiga 2015. aastal, siis täna teatas haigekassa juht Tanel Ross, et pilooti ei tehta üldse ja sõeluuringu algus plaanitakse 2016. aastasse.
Eesti gastroenteroloogide seltsi juht Riina Salupere on pettunud, et haigekassa vaatamata mullu antud lubadustele ei ole senini algatanud tegevusi, mis võimaldaksid ka Eestis käivitada soolevähi sõeluuringu, nagu paljudes teistes Euroopa riikides.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.