Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
WHO: antibiootikumide mõju väheneb dratsiliselt
Maailma terviseorganisatsioon (WHO)
hoiatab, et antibiootikumide mõju väheneb lähitulevikus drastiliselt, kuna isegi
tavalisi nakkusi põhjustavad mikroobid ei allu ravimitele.
WHO peadirektor Margaret Chan ütleb, et maailm on jõudmas antibiootikumide-järgsesse maailma, kus lahendusi leida polegi nii kerge. Mida nõrgemaks antibiootikumid mikroobide suhtes muutuvad, seda raskem on ravida näiteks külmetushaigusi, vahendas Õhtuleht.
Seotud lood
67-aastane norralanna Lill-Karin Skaret oli
2010. aasta märtsis teel India Kochi sadamalinna lähedal asuvasse järveäärsesse
suvilasse, kui tema auto veokiga kokku põrkas. Ta viidi kiiresti Amrita
Meditsiiniinstituuti, parem jalg murtud ja tehispuusaliiges niivõrd kahjustatud,
et selle asendamine nõudis 12-tunnist operatsiooni.
Üks peamisi tervisepoliitikavaldkondi,
millega Euroopa Liit sellel poolaastal tegelema hakkab, on antimikroobne
shy;resistentsus.
Välja on töötatud uus antibiootikum,
võitlemaks bakteri Clostridium difficile infektsiooni raskete vormidega,
vahendas teadus.err.ee.
Uute antibiootikumide puudus ja inimeste vastuvõtmatus olemasolevale ravile on järgmiste aastakümnete suurimaks terviseriskiks, kirjutab EPL.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele