Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri
kinnitas, et eelmisel nädalal oli väikest ülemiste hingamisteede
viirusnakkustesse haigestumise kasvu näha küll, aga kasv on omane praegusele
aastaajale, kirjutas tarbija24.
«Ei saa välistada, et ringluses on ka noro- või rotaviirused, mis täiskasvanud inimestele pikemaajalisi vaevusi ei põhjusta, võivad aga raskemini kulgeda lastel, seda ennekõike suure vedeliku kaotuse tõttu kas oksendamise või kõhulahtisuse tagajärjel,» ütles Saluri.
Seotud lood
15. nädalal (11-17. aprill) jätkus grippi
haigestumise langus. Ülemiste hingamisteede viirusnakkused püsivad stabiilsel
tasemel, arstide poole pöördus 4157 haigestunut, neist veidi üle 55 protsendi
olid lapsed.
Lähiajal võib lasteaedades ja koolides
kasvada haigestumine sesoonsesse kõhuvaevusi põhjustavasse viirusesse.
Haigekassa audit tõi välja, et ülemiste
hingamisteede haiguste ja ka ägeda bronhiidiga patsientidele on teatud
perearstikeskustes määratud antibakteriaalne ravi, mis vastavalt kehtivatele
ravijuhenditele ei ole põhjendatud.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.