Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuulmispuudega kuni 15% Eesti elanikest
Arvamus, et vaegkuulmine – kõnest
arusaamise langus, pidev kohin peas või kõrvades – puudutab esmajoones eakaid
inimesi, on ekslik. Just noored on tugevasti ohustatud, moodustades kõige
olulisema riskigrupi.
Meedikute andmetel on praegu suurema või väiksema kuulmispuudega inimesi juba 10-15 protsenti Eesti elanikkonnast. Noorte seas on see arv veelgi suurem, kirjutas teadus.err.ee.
Tartumaale Haaslava valda kerkib
lapsevanemate eestvedamisel Maarja Päikesekodu töö- ja elukeskkond 50-le
intellektipuudega noorele, mille tarvis toimub pühapäeval Tartus Peetri kirikus
heategevuskontsert.
iPod’ide ja muude muusikapleierite
populaarsus on kaasa toonud selle, et kuulmiskahjustuse juhtumite arv on
teismeliste seas viimase 20 aastaga ligi kolmandiku võrra tõusnud.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.