Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aastal 2030 sureb vähki juba 12 miljonit inimest
Eile tähistas maailm WHO ja
vähivastase liidu UICC eestvedamisel vähi vastu võitlemise päeva. Kuigi vähk on
praegugi surmapõhjus number üks, võib paarikümne aastaga vähi tõttu hukkuvate
inimeste hulk oluliselt kasvada.
Seotud lood
Maailma vähiuuringute fondi andmeil on
kõige kõrgem vähki haigestumise tase Taanis, kus 100 000 inimese kohta esineb
326 vähihaigusjuhtu. Eesti on 230 haigusjuhuga tabeli keskmes – 34. kohal.
Taani on tunnistatud maailma vähikeskusesk,
kus 326 inimest 100 000-st haigestub igal aastal vähki.
Kasutades Maailma Terviseorganisatsiooni
WHO andmeid, hinnatakse vähisurmade arvukuse langust meestel seitsmele ja
naistel kuuele protsendile, võrreldes vastavate näitajatega aastal 2007. Samas
arvatakse, et käesoleval aastal sureb vähki peaaegu 1,3 miljonit inimest,
kirjutas ERRi
teadusportaal.
Tundub, et arstiteadus on võitmas sõda
vähktõbedega: ehkki tänavu sureb vähki rohkem eurooplasi kui kunagi varem,
näitab surmade hulk rahvastiku üldarvuga võrreldes langustendentsi, vahendas
teadusportaal Forte.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele