Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti peab hakkama elundidoonorite üle arvet pidama
Sel nädalal Euroopa Parlamendis vastu
võetud direktiiv elundisiirdamist soodustav kord kohustab Eestit hakata pidama
arvet elusdoonorite üle.
Kõigile Euroliidu liikmesriikidele kahe aasta jooksul ülevõtmiseks kohustuslik direktiiv Eestile peavalu ei tekita, kuna Eestis on elundite siirdamise osas juba niigi väga ranged nõuded, kirjutas Postimees.
Seotud lood
Baltimaade tervishoiuametkondade
esindajad avaldasid reedel soovi tõhustada valdkonna koostööd ja luua selle
raames ühine elundidoonorluse andmebaas.
Kuniks Eestis doonoriregistrit alles
koostatakse, vahendab vajaliku doonori siia Soome üdidoonorite register. TÜ
Kliinikumil on 2006. aastast selleks soomlastega leping. Ükski Eestis elav
inimene ei saa aga Soomegi luuüdi andma minna, sest doonoriks olemine nõuab
püsivat elamisluba.
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb luua
asutused, kelle ülesandeks on tagada siirdamiseks mõeldud organite kvaliteet ja
ohutus.
Tartu Ülikooli transplantatsiooni
koordinaator Pärt Prommik leidis, et elundidoonorlust võiks kindlasti praegusest
rohkem propageerida.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele