Halb unekvaliteet loob aluse paljudele
haigustele. Uneaeg on mõeldud väljapuhkamiseks ja taastumiseks. Kuid mis
tegelikult uneajal toimub?
Eestis on uneuuringuid tehtud ja ravi antud peamiselt teadusprojektide raames ja tasuliste teenustena juba üle kümne aasta TÜ Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Mae Pindmaa Unekliinikus. Rahvusvaheliste uuringute tulemusel on tänaseks teada, et sagedane uneaegne hingamishäire uneapnoe annab juba haigestumise algstaadiumis tõuke paljude krooniliste haiguste tekkeks, milleks on hüpertensioon, südamerütmihäired, müokardiinfarkt, diabeet ja reflukshaigus. Need on haigused, mis eeldavad enamasti eluaegset ravi ja hõlmavad lõviosa meie haigekassa eelarvest.
Seotud lood
Medpage.com-i andmetel aitab ninasisene
kortisteroid budesoniid lastel esineva obstruktiivse uneapnoe puhul.
Teadlased avastasid haruldase geeni, tänu
millele piisab mõnele inimesele vähesemast unest kui tavapärased kaheksa
tundi.
Meestel, kes kannatavad uneapnoe ehk öise
hingamispeetuse all, võivad tekkida erektsioonihäired, teatas Louisville`i
ülikooli teadlasterühm.
Lapsed, kes norskavad või omavad öösiti
muid hingamisraskusi, võivad olla suuremas ohus käitumisprobleemide tekkeks,
vahendas ERR-i
teadusportaal.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.