Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht
Anne Veskimeistri sõnul võiks välismaale ravi saamiseks pöörduda juhul, kui
tegemist haruldase haigusega, mille ravimiseks on Eesti arstidel vähe
kogemusi.
"Tõsi on see, et ega alati arst ei saagi aidata. Inimene peab ikkagi mingil määral ka ise vastustuse võtma. Teisest küljest meie arstidel ei ole ju väga palju praktiseerimisvõimalust, kui on tegemist haruldaste haigustega. See on küll koht, kus tasuks uurida, kas näiteks mujal on parem kompetents," rääkis Veskimeister ETV hommikusaates "Terevisioon".
Seotud lood
Ühes Tartu koolis õppiv poiss, kelle naha
peal Eesti arstid peaaegu poolteist aastat ilma mingi tulemuseta igasuguseid
rohtusid katsetasid, raviti mullu Brüsselis nelja nädalaga terveks, kirjutas Tarbija24.
TÜ lastekliiniku juhataja ja Euroopa
ravimiameti harva kasutatavate ravimite komitee liige Vallo Tillmann ütleb, et
haruldased haigused jäävad Eestis paraku piisava tähelepanuta
Haigekassa on lõppeval aastal saatnud
välismaale ravile üle 85 inimese, tasudes nende sealsete operatsioonide eest üle
17 miljoni krooni.
Sotsiaalministeerium andis äsja teada, et
ei pea mõistlikuks luua eraldi patsientidele arstiabi osutamisel
tekitatud kahju hüvitamise kohtuväline kord, mida sügisel taotles patsientide
esindusühing.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.