Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolmveerand vastanuist peab laiapõhjalist kollektiivlepet vajalikuks
Küsimusele vastas 75 lugejat, kellest 72% olid veendunud, et taoline lepe on tingimata vajalik. Vaid alampalga lepet pidas vajalikuks 9%. Täiesti mittevajalikuks pidas kollektiivlepet 13% vastanuist ja 5% leidis, et isiklikult ei saa nad sellest mingit kasu.
Seotud lood
Meedikud taotlevad puhkuste, soodustuste,
koolituste ja ületöö kollektiivleppesse kirjutamist - kui seni on
tervishoiuvaldkonnas sõlmitud üleriigilisi palgakokkuleppeid 5 korda, siis
seekord on arstide ja õdede sooviks sõlmida kollektiivlepe sisulisesmõttes.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul sõltuvad
tervishoiuala tööandjate ja -võtjate vahelise kollektiivlepingu edasisised
jätkumised suuresti poolte soovist rasketel aegadel targalt järeleandmisi
teha.
Eile toimus sotsiaalministeeriumis
kohtumine Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja
Eesti Haiglate Liidu vahel, et arutada võimalusi kollektiivlepingu
sõlmimiseks. Haiglate liit teatas aga juba eile pärast kohtumist, et kokkulepet
ei tule.
Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud
tervishoiutöötajate palgauuringu põhjal oli arstide keskmine brutokuupalk tänavu
märtsis 2,1 korda kõrgem kui riigi keskmine palk.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele