Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstid suhtuvad geenidoonorlusse positiivselt
Meditsiiniuudised küsisid oma lugejatelt,
kas nad soovitaksid oma patsiendile geenidoonoriks hakata.
Seotud lood
Varem kogusid geenidoonoreid peamiselt
perearstid, nüüd aga saabub 2/3 proovidest geenivaramu andmebaasi
sõltumatutest kogumiskabinettidest.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse on oma
andmed jätnud juba 30 000 edumeelset inimest - sellest 10 000 on
teinud seda viimase poolaasta jooksul.
Eesti Geenivaramu geenipangaga on
liitunud juba 25 000 inimest. Suuremate teadusprojektidega saab geenivaramu
alustada aga ikkagi alles siis, kui kogutud on ligi 100 000 geenidoonori andmed,
teatas Geenivaramu.
Tänasest laupäevani (23.10 kuni 25.10)
toimub Kuressaare konverentsikeskuses Eesti Inimesegeneetika Ühingu
aastakonverents.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele