Patsiendid hädas reumatoidartriiti puudutava info liikumisega

<strong>Valmiva uuringu kohaselt ei saa reumatoartriidipatsiendid piisavalt infot oma haiguse kohta.</strong><br /><br />Tartu Ülikoolis on valmimas kvalitatiivne uuring reumatoidartriitipõdevate täiskasvanute rahulolust. Ülikooli Sisekliiniku teaduriMarika Tammaru sõnul keskendub uuring meditsiinis valitsevalehetkeolukorrale vaadelduna patsientide pilgu läbi.<br />Uuringu aluseks olnud fookusintervjuudes reumatoidartriidipatsientidega paluti neil avaldada ka oma arvamust haigusegaseonduva info kättesaadavusest.<br />Üllatavalt nimetasid patsiendid esmase teabeallikana meediat- kustotsiti teavet peamiselt elustiili modifikatsiooni ja taastusravivõimaluste kohta. „Arvame- et tegemist on muude infoallikatenõrkusega-” selgitas Tammaru ebaproportsionaalset suurt meediaosatähtsust teiste teabeallikatega võrreldes.<br />Järgmisena nimetasid patsiendid hea infoallikana haiglat.Statsionaaris viibinud patsiendid tõdesid- et haiglas olles pakutineile teavet küsimatagi. Samas mainis Tammaru- et reumatoidartriitei ole haigus- mida peaks alati haiglas ravima ja seega ei olehaiglapõhine informeerimine järjepidev ning ei jõua kõigini.<br />Uuringust selgus- et patsiendi jaoks on kõige usaldusväärsem jaeelistatum infoallikas siiski arst. „Haiged ise rõhutasid- et„algajale” haigele- see tähendab äsja haigestunule- on arstiltsaadav informatsioon elulise tähtsusega-” selgitas Tammaru.<br />Patsiendiinfo hankimise nõrgaks lüliks on Eesti ambulatoorsesüsteemi ülesehitus- mis ei sisalda endas informatsiooni jagamist-kuna arstil ei ole selleks aega ette nähtud. Samas ei ole ka ühtegialternatiivset kanalit- kes patsiendiga suhtleks ja teavitaks.Selliseks infoallikaks võiks olla spetsialiseeritud õde- pakkusTammaru.<br />Kui lääne tervishoiusüsteemis on patsiendi jaoks olulineteabeallikas reumaõde- siis käesolevast uuringust selgus- et Eestison meditsiiniõe osa patsiendi informeerimisel nullilähedane.Reumakabinetis töötavaid õdesid nähti bürokraatidena- kelle käestsaadav informatsioon piirdus vaid analüüsidele saatmisega.<br />Kuna Eesti patsientide jaoks on määrava tähtsusega arstilt saadavinformatsioon- on teised infoallikad- näiteks patsiendiühingud vaidasenduskanalid teabe saamiseks. „Kui mujal maailmas onpatsiendiorganisatsioonid iseseisvad infoallikad- kes jagavad infotpatsiendilt patsiendile ja lahendavad toimetulekuprobleeme- siismeie haigete jaoks on see koht- kus arst tuleb ja loeb loengut. Seeon kanal- kust saab arsti käest informatsiooni kätte-” sõnasTammaru.<br />Antud uuringu tulemuste põhjal võib öelda- et Eesti tervishoius ontõenäoliselt nappus süsteemsest ja kõiki hõlmavastreumatoidartriidi haigetele suunatud informatsioonist. Ometi onpatsiendi süstemaatiline teavitamine ja harimine oluline osaravist.