Arenduse esimeses etapis loodi reaalajas andmevahetuse teenuseosutajatega. Digisüsteemi abil saavad teenuseosutaja kontrollida, kas inimesel on õigus saada soodustingimustel abivahendeid ja millises koguses.
„Ülemineku ajaks, uue aasta alguseni jääb kehtima ka paberil isikliku abivahendi kaart. Hiljemalt 2021. aasta alguseks kaob aga vajadus paberkandjal isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks ja kasutamiseks ning tehtud tehingutega seotud info liigub digitaalselt ja inimesele tekib detailne vaade enda tehtud tehingute kohta sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse,“ tutvustas Veensalu muudatuse esimest etappi.
Järgmiste etappide raames on plaanis lihtsustada ameti ja teenusepakkujate vahelist aruandlust ja arveldamist. Lisaks tehakse ettevalmistusi abivahendi tõendi täielikuks digitaliseerimiseks.
TEHIKu sotsiaalkaitsetalituse juhi Tuuli Pentjärve sõnul on arenduse eesmärk muuta abivahendite soetamine inimeste jaoks kiiremaks ja lihtsamaks. „Näiteks kui seni pidi paberkandjal abivahendikaarti mitu päeva ootama, siis e-teenuse täies mahus kasutusele võttes jääb see osa ära – inimene võib minna otse apteeki või mõne teise teenuseosutaja juurde ja endale vajalikud abivahendid soetada,“ selgitas Pentjärv ning lisas, et ühtlasi muutub kogu protsess ka selgemaks ja läbipaistvamaks, sest inimesel on võimalik iseteeninduskeskkonnast näha, milliseid tehinguid juba tehtud on ja millised on veel võimalikud.
Täna jõustub ka abivahendite määruse muudatus, mis muudab abivahendite saamise mugavamaks. Näiteks lisatakse taas riigi kompenseeritavate abivahendite loetellu helistamistarvikud. Lisaks tõusevad mitmete abivahendite piirhinnad ja teatud abivahendi vajaduse tuvastamise õiguse saavad ämmaemandad.
„Samuti on eile Riigikogule esitatud 2021. aasta riigieelarves tagatud abivahendite kättesaadavus läbi kulude arvestuslikuks muutmise, mis aitab tulevikus vältida varasemalt esinenud pikaaegset probleemkohta, kus eelarve täitumisel võis osa abivajajaid jääda abivahenditeta,“ lisas sotsiaalminister Kiik.
Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 158 lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 450 teeninduspunkti. Abivahendeid vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite eelarve oli umbes 13 miljonit eurot.
Iseteenindusse saab siseneda
sotsiaalkindlustusameti kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga
iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.