Majandusanalüütik Peeter Tammistu arutleb, miks arstide ja tervishoiu korraldajate vaheline suhtlus on rappa jooksnud ja miks osapooled teineteise vaateid ei jaga.

- Pillt illustratiivne.
- Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla
Haigekassa peaks 17. märtsil otsustama, mida teha "üleliigsete" 23,6 miljoni euroga, mis olid ette nähtud tervishoiutöötajate palkade tõusuks. Kurbloolisus on selles, et ministeerium ei saa aru, et palgaläbirääkimised on üle kasvanud kogu tervishoiusektori mässuks tervishoiusüsteemi jätkusuutmatu juhtimise vastu, kirjutab analüütik Peeter Tammistu.
Seotud lood
Haiglate liidu juht ja haigekassa nõukogu liige Urmas Sule ütles, et haigekassa nõukogu poolt täna tehtud otsus motiveerib osapooli kokku saama ja tegema pingutusi selle nimel, et jõuda reaalse kollektiivleppeni.
Tervishoiutöötajate streigiotsus sõltub sellest, milliseid lahendusi pakub töö- ja terviseminister märtsis.
Haigekassa nõukogu tervishoiutöötajate palgatõusu jaoks plaanitud 23,6 miljoni euro saatust tänasel istungil ei otsustanud, ilmselt tehakse otsus kuu pärast järgmisel istungil.
Lepitaja pakkumise tagasilükkamine oli kollektiivlepingu kõigi kuue osalise loogiline samm.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.