Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merilind: Mida saab teha tervishoiusüsteemis paremaks?
Kui aastaid tagasi Eesti ravikindlustussüsteem loodi, siis arvati, et see on ajutine ning elu toob korrektuure, aga tänaseks on olulised küsimused jäänud ikkagi lahendamata.
Kui me räägime ravikindlustust, siis kas raseduse jälgimist, haiguste ennetamise projekte (emakaela, rinnavähi, jämesoolevähi ennetusprogrammid), koolitervishoidu ning perearstitöö ennetuslikku osa tuleks finantseerida ravikindlustusrahast või leida neile eraldi finantseerimiseallikas?
Seotud lood
Eurorahaga tervisekeskust rajades võib lisaks rahastuse kadalipu läbimisele ka linnaplaneerijate suunamisel arhitektuurikonkursile sattuda.
Kuigi perearstid said õiguse tellida senisest enam uuringuid, on raha nende tegemiseks tohtritel praegu vähem kui mullu.
Lisaks 19 arstlikule erialaseltsile on avalikule pöördumisele tervishoiu olukorrast paari tunniga alla kirjutanud veel üheksa erialaseltsi.
Meditsiinimõjutaja valisid Meditsiiniuudiste lugejad anonüümse online küsitluse baasil novembri keskel.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele